Üleeile käisime
päeval uuesti botaanikaaias – seekord teises osas kui enne. Seal olid suured
tiigid nimega Lily ponds, milles ujus palju linde ja kaks eriti suurt magevee
angerjat, kellest ühe me sõrmede sulinaga enda juurde kutsusime ja siis näpuga
õrnalt lagipähe torkasime. Lõpuks ta solvus, et ta ei saagi meie sõrmi ära süüa
ja muudkui näpuga pihta pannakse ja ujus tagurpidi ära.
Veel oli seal kilpkonni (Clarence River
Turtle), kellest üks mulle poseeris. Ma ei tea, kas ta oli emane, aga mõnele
supermodelliks pürgijale tegi silmad ette. Kahjuks ei olnud mina piisavalt
võimekas fotograaf, et kõiki poose teravalt peale saada.
Linnul pea pahupidi otsas |
Eriti dramaatiline :) |
Tiigi ääres
peesitas kümneid agaame, inglise keeles Water Dragon, samast liigist seega, kui
öösel nähtud loomake. Nendest sai ka mõnuga pilte tehtud. Eriti hea on see, et
nad on küllalt aeglased ja niiviisi sai Martin ka mõnega pildile – nagu näha
olid need päris suured roomajad.
Brisbane’is on
praegu kevad. Üksikute puude või põõsaste järgi on aru ka saada. Temperatuur oli aga 27 kraadi.
Botaanikaaia ühe
värava taga asub valitsuse hoone, mille ees oli suur protest, kui me ära
tahtsime minna. Nimelt on Queenslandi valitsus tükk aega võlgades majandanud
ning nüüd tahab ühe korraga tohutud kärped teha, mille vastu rahvas, näiteks
vanglate töötajad, protestima tulid.
Sealt eemale
saanud, läksime laadale, mida olime enne märganud. Sõime seal oma päevased
peotäied puuvilja täis, sest pea iga laua juures olid õunad, pirnid, apesinid
tükkideks lõigatud, et inimesed proovida saaksid. Pealetükkivaid müüjaid me veel
kohanud pole, siin on nii meeldivalt sõbralikud ja viisakad teenindajad. Üks
onu ajas hea meelega juttu ja andis teepeale tükikese õuna kaasa ka, kui ära
hakkasime minema. Veel proovisime ungari saia ja vinnutatud veiseliha, kusjuures
mõlemad oli maru head, tuleb meelde jätta, et siis kui raha... ja kodu... on,
koju osta.
Eile ostsime
argentiinlaselt auto – valge Nissan Pulsari. Tore mees treenis Martinit natuke,
kuidas Austraalias sõita, mida jälgida ja kuidas tema juurest tagasi meie
ööbimiskohta sõita. Suurepärane uudis on see, et issi Nokia ovi juhendab
ülikiirelt ja täpselt, seega saime liiklemisega väga hästi hakkama. Kui ka ei
saanud, siis kuu aja pärast, kui me registreerimist peame pikendama, saame oma
trahvid teada :P
Väga muud ei
teinudki, sest automüüjatele helistamine, Victori (Nissani eelmine omanik)
ootamine ja ringi sõitmine võttis terve päeva.
Õhtul oli
backpackersis vorstipäev – tasuta söök, ports väike, aga hea.
Vaatamata väljas
olevale kuumale, olen ma külmetuse saanud. Seda siis seetõttu, et siin on
kombeks konditsioneer ametiasutustes ja söögikohtades põhja keerata ja meil oli
eile palju kontorites istumist – saime pangakaardi ja auto oli vaja nende ARKi
analoogis ümber regada. Tehnoloogia on Austraalias võrreldes Eestiga sutsu maas
ja seal autoregistris ollakse äärmiselt paranoiline, et isik, kes enda nimele
autot regab, valetab oma nime kohta. Martin pidi selle pärast passi ja kahte
pangakaarti näitama ning küsiti ka kirja kodustelt, mis oli minu meelest eriti
totter :P
Samuti ei jäänud
meil taaskord botaanikaaias käimata.
Vaatasime ka
veidi arhidektuuri, kirikuid ja värki :P aga jällegi on probleeme piltide üleslaadimisega, nii et huvilised peavad veidike ootama :)
Kallistused Brisbane City'st!
Kallistused Brisbane City'st!
:) Kallistused Eestist!
ReplyDeleteMeil on lehed kollased ja ilm tuuline. Homseks lubas veel ilusat päeva enne vihma.