Saturday, December 22, 2012

Meie ringreis vol 2

Mida enam me Cairnsile liginesime, seda rohkem märkasime väga punase liivaga piirkondi. Martin kogub ühe proovi.

Käisime Babinda Bouldersis korra ujumas. Vesi oli hea jahe.


Need on Babinda bouldersid :)



Crystal Cascades. Selle joa järgi on piirkond, kus Cairnsis olles ööbisime, nime saanud.

See oli meie karavanipargi bassein.

Juba järgmise päeva hommikul pärast Cairnsi jõudmist läksime rifile. See pilt on tehtud Cairnsi esplanaadi pealt enne paadi peale minekut.

Paat viis meid Green Islandile, kus snorgeldasime, jalutasime vihmametsa vahel rajal...

...ja uudistasime ookeanist aeg-ajalt pead välja pistvaid merekilpkonni.



Järgmine hommik ööbimiskohas.
Esmaspäeval (too järgmine hommik, mis eelmise pildi all mainitud:P) sõitsime tuuriga Daintree rahvusparki. See oli väga vahva päev -  nägime ja tegime igast asju ja peale kauba oli bussijuht Eddie Izzardi kloon :P Kes teda teab, võib arvata, et see oli naljakas päev.

Käisime jõel paadiga krokodille otsimas. Leidsime ka ühe, aga ma ei teinud pilte, sest mul on häid krokodillipilte nii palju juba ja too oli mangroovides peidus. Lisaks sellele leidsin, et on mõistlikum teisel paadiküljel seista, sest kõik turistid olid ühe külje peal ja meie väike alus oli täitsa viltu igasugustest lihasööjatest pakatava vee kohal.
Taamal paistab Thorntoni-nimeline mäetipp, mis on Queenslandi suuruselt 5. tipp. Taaskord saime erakordse sündmuse tunnistajateks: seda mäetippu katab pilvemets ja nagu nimest võib eeldada, peaks seal pilvi olema. Meie juhtusime oma reisule ühel kaheteistkümnest päevast aastas (keskmiselt muidugi:P), kui mäe tippu näha on.

Pärast läksime mangroovimetsa jalutama.

Ilus mets...

...aga ämblikke oli iga nurga peal (sõna otseses mõttes - kogu mets oli võrke täis, nägime ikka mitukümmend oma 20 minutise jalutusega). Tegemist on Golden Orb spider'iga, kelle jalgade diameeter on umbes 12 cm. Ja see pidavat veel väike olema. Ma kõndisin pilte tehes peaaegu ühe endale õlale. Fuhh, siin ei pea hirmul suured silmad olema :P

Taim nimega Wait-a-while. Kogu taim on kaetud ogade ja karvadega, nii et sa pead veidi ootama ja ennast lahti harutama, kui sa edasi tahad liikuda.

Kõige põhjapoolsem punkt Austraalias, kus me siiani käinud oleme.
Tagasiteel tehti üks peatustest Alexandra vaateplatvormil, kust avanes vaade ookeanile, paljudele sealsetele saartele ja kui poleks nii kõrge tõus olnud, oleks riffi ka näinud.







Teisipäeval otsustasime Cairnsile lähemaid sihtkohti külastada, nii et sõitsima 27 km sisemaa poole Kurandasse liblikakasvuhoonesse. Kõik liblikad on Austraalia kohalikud.



Pildil raskesti pildistatav Ulyssese liblikas, kes on meie pääsusabaga samas perekonnas. Selle liigi isendeid on väga raske pildile saada, sest nad lendavad väga manikaal-hüsteeriliselt ringi ja lehvitavad koguaeg oma tiibu. Sellest tulenevalt on neil valmikuna väga lühike eluiga - ainult kuni 15 päeva.
Meil lasti Austraalia suurimat liblikaröövikut katsuda, sest me olime esimesed külalised seal! Ja ei, me ei abiellunud siin salaja, see ei ole minu käsi :)

Veel üks kosk :P Kusjuures me tegime selle pildi Kuranda rongijaama juures!

Edasi sisemaa poole. Kohtasime termiite.



Läksime minu nõudmisel ka ühte tee peale jäävasse mangodest veini valmistavasse farmi. Ostsime sealt siiani parima veini, mida ma maitsnud olen ning 8 kg mangosid 8 dollariga!

Termiidid tegid punaseid maju ka.
Cairnsi ümbrus uudistatud, hakkasime tagasi Mackay poole liikuma, kust seda postitust kirjutan. Üles tulles vaatasime suuri ja kuulsaid atraktsioone, alla tulles keskendusime väikeste kohtade vähetuntud vaatamisväärsustele.
Lucinda (populatsioon 1 vanamees ja 1 lavaehitaja) sadamakai - 6 km pikk.

Tully (pop 2500) linn sai 1950. aastal 7,9 m vihma, mis on ühtlasi selle suure kummiku kõrgus. Piltidelt oli näha, et ujutas kõvasti, aga siis ei olnud neil veel nii kõrgeid Bata (firmamärk oli peal ja puha) kummikuid jalga tõmmata.

Mission Beach. Ok see ei ole vähekuulus vaatamisväärsus, aga inimtühi oli sellegipoolest. 

Huvitava nimega koht, kuhu jõudsime tsipa liiga vara.

Townsville'i botaanikaaia kõige ilusam koht. Seal nägime ka pomelopuud,  mille viljad oli juba suured, aga veel toored.

Emakas nagu soolatops

Tolmukad olid popid.

Ma ei meeldinud talle... :P

Townsville'is külastasime ka Reef HQ'd, mis on akvaarumidepark, kus asub maailma suurim elav korall.
Pildil leopardhai.

Kala.

Värviline riff

Paloolouss ja karvane vähk.

Minu uus desktop.

Väga neutraalse ilmega lehekonn. Red-eyed green treefrog.

Roheline püüton.

Millegipärast kutsuvad nad seda kilpat lühikesekaelaliseks.

Nemod ja Martin. Nemod, mitte Nemo isad, sest need on pojakesed.




Viimane peatus enne Mackaysse jõudmist. Alligator Creek. Martin on masenduses, sest vesi oli üle 37 kraadi ja ei jahutanud üldse :P
Oleme nüüd nädalakese Mackays ja hoiame Warreni ja Heli Subarut (kass) ja siis seame sihi Victoria osariigi farmide suunas. Teel kavatseme kõvasti seigelda ja kõike põnevat näha, mis näha annab. Kui me lõpuks netti saame, siis võite veel rohkemates volüümides blogipostitust oodata. You have been warned! :P

Kalli-kalli!



3 comments:

  1. Pööraselt ilus ja huvitav!
    Ma loodan, et neid volume tuleb oma 100 :)
    Kallikalli

    ReplyDelete
    Replies
    1. Musi! Siis teen nii mitu, kui suudan, et sajale võimalikult lähedale saada! :)
      Kallikalli!

      Delete
  2. Sinu piltidesse ja jutu sisse võib ära uppuda, kuid sellest jääb ainult hea õnnetunne alles...
    Te olete Martiniga nii õiges kohas!!

    ReplyDelete