Eungella

Eile alustasime Mackay ümbruse avastamist Warreni ja Heliga Eungella rahvuspargis käimisega. Kuninganna sünnipäeva puhul oli vaba päev ja suht palju rahvast oli. Selle tähtsa päeva puhul lõppes ka 3 kuud kestnud põud ja hommikul sadas nagu oavarrest. Õnneks lõppes sadu umbes täpselt siis, kui me kohale jõudsime. Warren õpetas meile ka metsast leitavad söödavaid taimi ning paar linnulaulugi selgeks. Vihmametsas kuulsin ka esimest korda, kuidas Austraalias linnud laulavad, sest siiani on nad ainult kriisand ja karjunud.

Vaade Sky View matkarajalt, mis oli umbes 400 m pikk. 

Martin esimest korda kõrgemal kui 1000 m.

Jõgi oli kilpkonni täis.

Aga nokklooma kahjuks ei näinud.

Vee ääres peesitas ka 2 unist madu.

Martin esimest korda vihmametsas.

Heli tegi meist ja mina temast pilti.

Ilusate silmadega lind. Tema oli ka unine, sest 7 km edasi ja sama palju tagasi tulnuna istus ta ikka veel oma oksa peal ja vahtis ringi :)

Hiljem sõitsime edasi Eungella tammi tekitatud järve äärde. Alles siis hakkas taevas selginema.

Järves olid kummituslikud surnud puud.

Nägime veel hunnikut kakaduusid, aga nad olid nii kaugel ja pime oli, nii et ma ei saanud neist kahjuks teravat pilti.

Kallid!